Mari Teede loodusfotod
Tere tulemast Mari Teede loodusfotode veebikoju! Kõik fotod kuuluvad mulle. Fotode kasutamiseks võtke palun minuga ühendust.
Varjud lehel
Lääne-Virumaal on üks mahajäetud aed, mille keskel on põlenud maja. Maja on hirmus vaadata, aga aed elab oma rõõmsat salaelu. Taimed kasvavad läbi põlenud aknaaukude, kuldsed lehed sahistavad end mõnusalt ja õunapuu poetab lahkelt oma vilju. Seal ma selle foto tegingi
Valgepõsk-lagle
Läbirändel lõuna poole teevad valgepõsk-lagled vahel Stroomi rannas puhkepausi. Huvitav oli jälgida, kuidas isane valgepõsk nosis linnarahvalt saadud “hamburgereid”, samal ajal kui emane usinalt rohu seest tervislikke toiduraasukesi koukis. Pildil on emane valgepõsk korraks suigatamas
Suur-laukhaned
Rändlinde vaadates tekib ka enda südamesse ärev tunne. Äkki on aeg ka minul kuskile minna?
Valgusele vastu
Kakerdaja rabas Kõrvemaal
Seened
Järvi järvede ääres Kõrvemaal
Mäetaguse järv
Pole midagi paremat, kui libistada end tasakesi järve ja ujuda vaikselt vesirooside vahel. Isegi kiilid võtavad su omaks ega põgene
Vintis pasknäär
Pasknäär on käärinud marjadest purju jäänud ja istub nüüd õndsas rahulolus meie maakodu aias
Hiirekuningas
Meie malbe ja heade kommetega kass muutub metsikuks kütiks, kui maale saab. Selle suve saak on 11 hiirt
Ahvide keskel
Ahvidele mõeldes tekivad mul vastakad tunded. Meenub, kuidas üks väike ahvipärdik hüppas mulle käsivarrele ja hakkas õrnalt mu pluusikaelust näppima. Või teine ahvike, kes tasakesi mu sandaalide rihmu lahti harutas. Paar päeva hiljem hüppas aga puu otsast üks suur isane ahv mulle õlale ja hakkas jõhkralt prille eest rebima. Püüdsin teda ära lükata, aga ta istus nagu kivi mu õlal. Lõpuks jooksis üks kohalik meie juurde ja viskas talle pähkleid. Ahv lasi kohe katkise prillisanga lahti – ta teadis juba, kuidas süüa saab!
Indoneesia nahkhiir
Ligi poolemeetrised nahkhiired ripuvad Indoneesias puude otsas nagu turukotid
Hall papagoi
Ekvatoriaal-Aafrikast pärinev papagoi, kes oskab hästi inimhääli järgi teha
Sinine ja kuldne aara
Lõuna-Ameerikast pärinev aara, keda kohtasime Bali lindude ja roomajate pargis
Mõõn Bali rannikul
Mõõn täiskuu ajal on Bali rannast vee viinud. Inimesed jalutavad mööda merepõhja, istuvad ujumispoidel ning peavad õhtul jutlusi ja täiskuupidustusi
Valge haigur
Mõõna ajal paljastunud merepõhi on nagu rikkalik toidulaud. Nopi ainult lõksujäänud kalu. Pole mahti isegi ühte hullu fotograafi karta
Komodo draakon
Maailma suurim sisalik ja ühtlasi suurim elusolev roomaja on 3-meetrine komodo varaan, kes pesitseb ainult mõnel Indoneesia väikesaarel. Meie nägime neid Balis lindude ja roomajate pargis. Kohalike uskumustes peetakse draakoneid ehk ora’sid inimeste nõbudeks ja arvatakse, et kui tapad draakoni, jääb mõni saareelanikest haigeks
Kastepiisk
Kastepiiskades peituvad lubadused algavaks päevaks
Roheline konn
Õdre järve ääres Karula rahvuspargis
Suur-Kalajärv
Augustikuine varahommik Suur-Kalajärvel Kõrvemaal
Tutkas
Tutkas Stroomi rannas enne äralendu lõunamaale
Kakerdaja rabas
Hetkeline päikesevilgatus sel sombusel päeval
Kakerdi järv
Kakerdi järve nimi on tulnud sellest, et kunagi elasid järves kaurid, kes on küll väga osavad ujujad, aga kakerdavad maapinnal üsna saamatult ringi
Iguaan Guadeloupe’il
Kariibi mere saarel Guadeloupe’il nägime 1,5-meetriseid iguaane, kes mererannas ja pargis rahulikult ringi roomasid, aeg-ajalt puu otsa ronisid ja siis sealt jälle alla potsatasid
Nambucca jõe suue Austraalias
Vaade lennukilt enne maandumist
Kurb ja õnnetu
Ma ei ole kunagi varem näinud nii kurba ja õnnetut linnukest, kes teeb raagus puu ladvas kohutavalt kriiksuvat ja kaeblevat häält ja näeb veel nii inetu välja ka!
Minust
Mari Teede loodusfotod 