Käisin hiljuti jõe ääres jalutamas ja kohtasin jälle minki. Alguses põgenes ta mu eest ära, aga siis sai uudishimu temast võitu ja ta tuli uudistama, kes ma selline olen. Mink piilus mind silla alt ja pealt ja puutüvede vahelt enne kui ta oma teed läks.
Juba paar nädalat on Stroomi rannas näha leeterüdisid ja ühte väikerüdi, kes on siin rändepeatuse teinud. Nad jooksevad kibekiiresti mööda veepiiri otsides toitu randa veerevate lainete ja meretaimede sees. Ja mina jooksen nendega kaasa…
Äsja jõe vastaskaldal olnud mink ajas järsku oma näo otse minu ees lumekuhilate vahelt välja. Ta oli nii lähedal, et sain teda vaevu teravustada. Ja juba ta läinud oligi!
Tore oli vaadata Mustjõel, kuidas väike piilpart end sinikael-partide seltskonnas kehtestas – kui mõni part liiga lähedale tuli, siis sikutas ta neid kohe sabasulgedest.
Hakkasime hommikul lumeta ja sompus Tallinnast Lahemaa suunas sõitma. Nõmmeveskil võttis meid vastu lumine maastik, vesipapid ja pilvede vahelt piiluv päike. Termomeeter näitas -9 kraadi.
Juba teist aastat pesitseb meie pesakastis must-kärbsenäpi pere. Viimastel päevadel käis hoogne poegade toitmine ja jaanipäeva hommikul lahkusid pojad pesast.
Esimest korda sellel kevadel maamajja minnes ootas meid suur üllatus – 8 kitse! Lisaks veel laululuiged, haned, pajutsiitsitaja, lõokesed, kiivitajad, metsvindid, linavästrik, punarind, kuusekäbilind, hiireviu ja roo-loorkull…
Käisin täna hommikul jõe ääres jalutamas. Ootamatult pistis oma nina lume seest välja mink. Peale väikest teineteise passimist ja ülekavaldamist sain jälgida tema toimetamist vee ääres. Ikka väike kalapüük ja siis värsket salatit peale.
Aafrikast pärit vaaraohani Buckinghami palee kõrval St. Jamesi pargis tiibu soputamas. 3 viimast pilti on tehtud nutitelefoniga, sest jätsin suure kaamera seekord reisile kaasa võtmata. Ja nagu ikka – kui kaamerat ei ole, siis on, mida pildistada!