Kartmatu punarind

Ühel hommikul istusin mahakukkunud puutüvel ja kuulasin punarinna imelist laulu. Äkitselt lendas punarind minust paari meetri kaugusele puuoksale, vaatas mulle kartmatult otsa ja laulis ühe viisijupi. Hoidsin hinge kinni ja tegin vaikselt paar pilti. Seejärel lendas ta tagasi oma kaaslase juurde öeldes talle arvatavasti, et seda tüüpi ei maksa karta